„Naised võtmas uduvanni“ on tõenäoliselt Eesti esimene dokumentaalne jäädvustus nähtusest, mille olemasolust enamik inimesi seni teadlik ei olnud. Õnneks on Toomas Kuusing selle lünga täitnud.
Uduvann noorendab, parandab enesetunnet ja aitab olla alastuses sina ise. Tegemist on täiesti tavapärase protseduuriga. Keegi ei imesta, keegi ei küsi küsimusi. Udu lihtsalt on ja seda tuleb väärikalt nautida. Kuusingu tugevus seisneb oskuses kujutada absurdi nii veenvalt, et see hakkab tunduma reaalsusena. Teose rahulikud näod, pehme koloriit ja unenäoline õhkkond loovad olukorra, mis on ühtaegu naljakas, veider ja ootamatult usutav.
„Naised võtmas uduvanni“ tuletab meelde, et kunst ei pea alati kõlama nagu filosoofiaseminar. Piisab täiesti sellest, kui vaataja hetkeks seisatab, muigab ning liigub seejärel edasi omaenda sama seletamatute, kuid ühiskondlikult aktsepteeritud protseduuride juurde.
Toomas Kuusing (s 1976) on Eesti maalikunstnik, graafik ja performatiivse kunsti autor, kelle looming ühendab absurdi, huumori, sotsiaalse kommentaari ja inimloomuse tähelepaneliku vaatlemise. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna 2005. aastal ning on alates 2001. aastast seotud rahvusvaheliselt tuntud kunstirühmitusega Non Grata.
Tema teoseid leidub muu hulgas Kumu Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja mitmete välismaiste muuseumide kogudes. Kuusingu loomingut iseloomustab võime ühendada mänguline kujundikeel tõsiste teemadega – grotesk, iroonia ja õrn inimlikkus eksisteerivad tema töödes sageli kõrvuti.
