Illimar Pauli „Uni” (1979) on üks tema sensuaalsemaid ja poeetilisemaid teoseid, kus akt ja maastik sulavad üheks tervikuks. Üks 1970.–80. aastate kunstile iseloomulikke suundi oli realistlike ja abstraktsete elementide ühendamine tervikuks. Teose keskmes lebab alasti figuur, mis ei mõju klassikalise aktina. Pigem on keha siin osa maastikust — selle voolavad kontuurid kordavad kompositsiooni kuuluvate taimede ja maapinna vorme. Paul loob osavalt mulje inimese loodusesse lahustumisest.
1970. aastate lõpu Illimar Paul liikus oma loomingus üha vabamalt puhta plakatlikkuse ja lüürilisema, sümbolistlikuma kujundikeele vahel — siin kohtuvad mõlemad: Leipzigi koolkonnast pärit graafiline selgus ning peaaegu unenäoline atmosfäär.
Illimar Paul (s. 1945) on Eesti graafik ja kujutava kunsti mitmekülgne autor, kelle looming ulatub üle viie aastakümne. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias (1966–1968) ning lõpetas Leipzigi Kõrgema Graafika- ja Raamatukunsti Kooli raamatukujunduse erialal (1971). Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast ning on töötanud õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias. Pauli looming keskendub peamiselt graafikale, eriti siiditrükile, kuid ta on viljelenud ka linoollõiget, akvarelli, pastelli, plakatikunsti ja kollaaže. Tema teosed on tuntud detailitäpsuse, emotsionaalse sügavuse ja visuaalse mängulisuse poolest. Ta on osalenud enam kui 300 näitusel Eestis ja välismaal, sealhulgas 70 isikunäitusel.
