Ado Koch (1942–2015) oli omanäoline Eesti kunstnik, kelle looming ühendas maalija, graafiku ja skulptori mõtlemise. Ta õppis Tartu Kunstikoolis ning täiendas end Taškendis, omandades teadmisi koguni kolmel erialal – graafikas, maalis ja skulptuuris. Kochi loomingus kohtuvad dekoratiivsus, sümbolism ja fantaasiarikas kujundikeel. Tema teostes on sageli midagi muinasjutulist – maailm, kus inimene, loodus ja unenägu sulavad üheks tervikuks.
Ado Kochi „Suvi“ ei kujuta lihtsalt aastaaega, vaid suve kui meeleolu. Lilledega kaetud naisfiguur näib olevat ühtaegu inimene ja õitsev maastik – justkui oleks suvi ise hetkeks võtnud inimese kuju. Valge keha hõljub värviküllases õiemeres, kus piir looduse ja inimese vahel kaob täielikult.
Teoses on midagi unenäolist ja vabastavat. Naisefiguur ei lama lillede keskel, vaid näib neist sündivat. Kochi täpiline, peaaegu mosaiigina mõjuv maalitehnika loob lummava pinna, kus iga sentimeeter pulbitseb värvist ja elust. Teos mõjub korraga dekoratiivse, sensuaalse ja rõõmsana – nagu üks täiuslik juulipäev, mida tahaks võimalikult kaua kinni hoida.
Kui kevad lubab ja sügis meenutab, siis Kochi „Suvi“ lihtsalt naudib hetke. Ning teeb seda kadestamisväärse põhjalikusega.
