56

Evi Tihemets “Uksed” 1971, 62×49

Oksjon lõppenud
31. oktoober 2026, kell 17:52
p
:
t
:
m
:
s
Pakkumise info

Pakkumise info

  • Pakkumise tegemisega kinnitab pakkuja, et on tutvunud ja nõustub oksjoni tingimustega.
  • Oksjonil tehtud pakkumine on siduv ja seda ei saa ühepoolselt tagasi võtta.
  • Võidupakkumisele lisandub 12% haamritasu (buyer’s premium). Oksjoni võitja on kohustatud tasuma summa kogu ulatuses 7 päeva jooksul makseteatise või arve saamisest.
  • Teos antakse ostjale üle pärast ostuhinna täielikku tasumist.
  • Pakkuja kinnitab, et on tutvunud teose kirjelduse ja võimalusel teosega füüsiliselt ning arvestab pakkumise tegemisel selle seisukorraga.
  • Loe rohkem üldtingimustest SIIN.
 Pakkumise astmed

Pakkumise astmed

Intervall (EUR) Samm (EUR)
… – 10 1
10 – 50 10
50 – 1000 50
1000 – 3000 100
3000 – 10000 200
10000 – 50000 500
50000 – 100000 1000
100000 – … 5000
+372 509 0348 +372 502 8802

Evi Tihemetsa looming tõi 1960. aastate lõpul meie graafikasse seninägematu värvijulguse ja abstraktse kujundikeele. 1958. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud kunstnik kujunes Eesti värvilise litograafia üheks olulisemaks teerajajaks. Tema looming on pälvinud arvukalt tunnustusi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas Krakówi rahvusvahelise graafikabiennaali eripreemia 1976. aastal.

1971. aastal valminud „Uksed” on suurepärane näide Tihemetsa varasest geomeetrilisest abstraktsionismist. Tallinna vanalinna arhitektuurseid vorme meenutav kompositsioon avaneb vaatajale justkui üksteise taha paigutatud ustena, mille erksad punased, kollased, rohelised ja sinised värvipinnad loovad ruumilise sügavuse. Teose keskmesse koondub salapärane läbipääs – uks, mis võib sümboliseerida nii uusi võimalusi, valikuid kui ka tundmatut tulevikku. Ajastu kontekstis mõjub selline värvi- ja vormivabadus eriti kõnekalt, tähistades kunstniku julget eemaldumist nõukogude kunstile omastest kujutamisreeglitest.

„Uksed” on esindatud Eesti Kunstimuuseumi graafikakogus. Muuseumile kuuluv eksemplar kannab tiraažinumbrit 1/22. Juba 1972. aastal reprodutseeriti teost ajakirjas Kunst, mis annab tunnistust selle tähelepanuväärsest kohast Tihemetsa toonases loomingus.