47

Marko Mäetamm “Restoranis” 1992, 54×40

Oksjon lõppenud
Oksjon hetkelisel pausil
{{timerDisplay}}

Oksjon on alanud

Iga teose oksjon kestab 2min. Kui viimase 60 sekundi sees on tehtud uus pakkumine, pikeneb oksjon iga kord 60 sekundini. Soovitame oma pakkumist mitte jätta viimastele sekunditele!

Viimased panused
Lõppeb kohe...
19. juuli 2026, kell 17:34
p
:
t
:
m
:
s
Pakkumise info Pakkumise astmed

Litograafia “Restoranis” on üks mu vähestest 90-ndate esimeses pooles loodud mustvalgetest litograafiatest, suurem osa mu selleaegsest loomingust oli ikka värviline. Täpsemalt 5-6 värviline, sest värvid tuli ju kõik eraldi trükkida, iga värvi jaoks eelnevalt eraldi kivi lihvida ja ette valmistada jne. Ja üksi öösiti trükkides (mis mulle iseenesest väga meeldis) oli tõesti 5-6 värvi optimaalne.

“Restoranis” tuli aga mustvalge. Esmapilgul võib ju arvata, et mustvalget teost ongi lihtsam teha. Trükitehniliselt see nii ju ongi – üks kivi, üks värv, naks ja valmis. Pildi ülesehituse seisukohalt on aga üks korralik mustvalge teos tihtipeale märksa suurem väljakutse kui värviline. Kujutis peab olema loetav, pildi pind peab saama kahe tooniga (must ja paberi valge) organiseeritud nii, et kõik oleks viimseni paigas ja hästi ilus veel takkapihta. Värvilise teose puhul on kõik palju lihtsam – taust ühte (või siis mitut erinevat) värvi, kõik taustal olev mingite teiste taustast erinevate värvidega ja asi valmis.

Aga mõni teos kohe tahab olla mustvalge ja sinna pole midagi teha. Miks siis “Restoranis” mustvalge tuli? Aga sellepärast, et ma juhtusin oma ämma ja äia moosikeldris nägema ühte vana mustvalget ajalehte, mis oli tegelikult vist isegi nõukaaegne ajaleht. Seal oli üks udune foto, mis meenutas niisugust stseeni, nagu mu teosel kujutatud on – mees ja naine esiplaanil ja veidi tagapool veel üks mees. Siis veel mingid lilled ja triibud. Kelder oli mõistagi hämar ja alles hiljem seda ajalehte juhtumisi uurides sain aru, et pilt kujutas hoopis sotsialistliku töö kangelasi mingil pidulikul puhul lilli vastu võtmas. Selleks ajaks olin ma aga juba esmamulje ajel oma kavandi valmis teinud ja et see tundus igati kena restorani stseen, tegin temast varsti ka lito. Kavand on mul siiamaani alles, ajaleht paraku aga enam mitte.