Tiraaž 71/100.
Jüri Arrak (1936 – 2022 ) oli eesti maalikunstnik ja graafik.
Arrak on mitmekülgne looja, kes teinud nii metallehistööd, vaipu, kunstnikutööd filmidele, häpeninge, installatsioone, eksliibriseid, olles peamiselt keskendunud siiski maalile ning graafikale. Kunstniku stiil: kontrastsed värvid, figuuri ja ruumi deformeerimine, huumor, sotsiaalne tundlikkus. Kuulus rühmitusse ANK ’64. Hakkas juba üliõpilasena metallehistöö kõrval viljelema maalikunsti ja graafikat. Varastes maalides ja estampides on kujundid tasapinnalised (“Saabumine võõrasse jaama”, 1970, erakogu, Tallinn; “Kentauride võitlus lapiitidega” 1972), hilisemais on muutunud ruumiliseks. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Looming on jutustav, lähtub kultuuritraditsioonist. Arrak kasutas arhetüüpe, muutis ja parodeeris pühaks peetud müüditõlgendusi ning pakkus uusi (“Europe lahkumine”, 1975; “Jüri võitlus lohega”, 1979; “Kandjad”, 1980; “Inimesed esemetega”, 1985, Eesti Kunsti Investeerimise Fond). Kunstniku kujutlusvõime lõi suure sisendusjõuga ootamatuid nägemusi (“Tsirkus”, 1977, Eesti Kunsti Muuseum; “Tornide linn”, 1979; “Pasunapuhuja”, 1980; “Müüritrepil”, 1981, Eesti Kunsti Muuseum; “Hunt kuldse kepiga”, 1983; “Pillipuhuja”, 1985, erakogu, Tallinn). Tema äratuntavaimaks kangelaseks on maalist maali korduv masktegelaskuju – tuntud muuhulgas joonisfilmist “Suur Tõll” ja ansambli Metsatöll albumikaanelt. Arraku raamatuillustratsioonid: “Panga-Rehe jutud” (1985), Hando Runnel “Punaste õhtute purpur” (1982), Enn Vetemaa “Kalevipoja mälestused” (1984). Tema lavakujundused: Vaino Vahing “Mees, kes ei mahu kivile” (1975, Vanemuine), Molière „Tartuffe” (1975, Endla). Jüri Arraku altarimaalid ja monumentaalmaalid: Pärnu Endla teatri maalid (1983), Halliste kiriku altarimaal (1990), Eesti Usuteaduste Instituudi Püha Risti kabeli kujundus (2000), Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia oreli tiibade maalid (2001).Jüri Arrak on oma loomingust teinud üle 100 isikunäituse. 2023. aastal asutati Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Jüri ja Kai Arraku nimeline fond.
