Jüri Arrak “Legend”, 1992a

Oksjon pausil Eelpakkumised Oksjon alanud Viimased panused Oksjon lõppenud  

Tiraaž 8/100.

Jüri Arrak (1936 – 2022 ) oli eesti maalikunstnik ja graafik.

Jüri Arrak sündis teenistuja perekonnas. Lõpetas 1955 Tallinna Mäetehnikumi. Õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja 19681969 Tallinnfilmi lavastuskunstnikuna. Ajavahemikul 1969–1971 oli ta vabakutseline kunstnik. Aastatel 1973–1974 töötas Arrak lühiajaliselt ka kunstiteadlasena Eesti Kunstifondis. Alates 1974. aastast tegutses Arrak vabakutselise kunstnikuna.
Aastatel 1972–1973 oli Jüri Arrak Kunstnike Liidu graafikasektsiooni esimees, aastatel 1982–1987 Kunstnike Liidu maalisektsiooni esimees. Eesti NSV teeneline kunstnikuks sai Arrak 1988. aastal. 1996. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Arrak oli Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Aastal 2003 valiti Jüri Arrak Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liikmeks ning aastal 2007 Eesti Kunstnike Liidu auliikmeks.

Arrak on mitmekülgne looja, kes teinud nii metallehistööd, vaipu, kunstnikutööd filmidele, häpeningeinstallatsiooneeksliibriseid, olles peamiselt keskendunud siiski maalile ning graafikale. Kunstniku stiil: kontrastsed värvid, figuuri ja ruumi deformeerimine, huumor, sotsiaalne tundlikkus. Kuulus rühmitusse ANK ’64. Hakkas juba üliõpilasena metallehistöö kõrval viljelema maalikunsti ja graafikat. Varastes maalides ja estampides on kujundid tasapinnalised (“Saabumine võõrasse jaama”, 1970, erakogu, Tallinn; “Kentauride võitlus lapiitidega” 1972), hilisemais on muutunud ruumiliseks. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Looming on jutustav, lähtub kultuuritraditsioonist. Arrak kasutas arhetüüpe, muutis ja parodeeris pühaks peetud müüditõlgendusi ning pakkus uusi (“Europe lahkumine”, 1975; “Jüri võitlus lohega”, 1979; “Kandjad”, 1980; “Inimesed esemetega”, 1985Eesti Kunsti Investeerimise Fond). Kunstniku kujutlusvõime lõi suure sisendusjõuga ootamatuid nägemusi (“Tsirkus”, 1977Eesti Kunsti Muuseum; “Tornide linn”, 1979; “Pasunapuhuja”, 1980; “Müüritrepil”, 1981, Eesti Kunsti Muuseum; “Hunt kuldse kepiga”, 1983; “Pillipuhuja”, 1985, erakogu, Tallinn). Tema äratuntavaimaks kangelaseks on maalist maali korduv masktegelaskuju – tuntud muuhulgas joonisfilmist “Suur Tõll” ja ansambli Metsatöll albumikaanelt. Arraku raamatuillustratsioonid: “Panga-Rehe jutud” (1985), Hando Runnel “Punaste õhtute purpur” (1982), Enn Vetemaa “Kalevipoja mälestused” (1984). Tema lavakujundused: Vaino Vahing “Mees, kes ei mahu kivile” (1975, Vanemuine), Molière „Tartuffe” (1975, Endla). Jüri Arraku altarimaalid ja monumentaalmaalid: Pärnu Endla teatri maalid (1983), Halliste kiriku altarimaal (1990), Eesti Usuteaduste Instituudi Püha Risti kabeli kujundus (2000), Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia oreli tiibade maalid (2001).Jüri Arrak on oma loomingust teinud üle 100 isikunäituse. 2023. aastal asutati Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Jüri ja Kai Arraku nimeline fond.


See oksjon on lõppenud. Keri alla, et näha teisi oskjoneid

15.-25. May
Alghind: 1200€

Pakkumise aste on {{globalData_step}} €. Sinu pakkumine peab olema vähemalt 1200€ või tee ise oma maks. pakkumine.

Logi sisse  või registreeru et teha pakkumine.

This product does not have a reserve price.

Pakkumise aste: 100

Pakkumisi pole veel tehtud. Ole esimene pakkuja!


Vajad abi? +372 5090348