Jüri Arrak (1936–2022) kuulub Eesti kunstiajaloo silmapaistvamate ja omanäolisemate kunstnike hulka. Eesti Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö eriala lõpetanud Arrak kujunes 1960. aastatel üheks Eesti kunsti uuenduslikuma põlvkonna esindajaks, kuuludes legendaarsesse kunstnikerühmitusse ANK ’64. Tema looming hõlmab maali, graafikat, joonistust, raamatuillustratsiooni ja monumentaalkunsti. Arraku kunstnikukäekirja keskmes on inimese olemuse, moraalsete valikute ning hea ja kurja vahekorra käsitlemine. Tema eksimatult äratuntavad, sageli grotesksed inimkujud ning mütoloogilised ja religioossed sümbolid on kujunenud Eesti kunstis omaette nähtuseks.
2000. aastal valminud „Kotka kujuke“ on suurepärane näide Arraku oskusest ühendada grotesk, sümbolism ja peen huumor. Kompositsiooni keskmes on kolm kunstniku loomingule iseloomulikku tegelast, keda Arrak ise nimetas maivideks. Need kummalised, sageli moonutatud näojoonte ja isikupäraste ilmetega olendid kehastavad inimloomuse erinevaid tahke ning osalevad kunstniku loodud mõistatuslikes, filosoofilise alltekstiga stseenides. Siin hoiavad kolm maivi üheskoos värvikirevat kotkakujukest, mis tõuseb mustvalgest kompositsioonist jõuliselt esile. Kotkas kui traditsiooniline võimu, vabaduse ja vaimse kõrguse sümbol omandab Arraku käsitluses ootamatult mängulise, isegi pisut iroonilise tähenduse.
Suureformaadiline söe- ja pastellitehnikas „Kotka kujuke“ ühendab Arraku küpsele loomingule iseloomuliku filosoofilise allteksti ja äratuntava kujundimaailma. Kunstniku loomingu jätkuvat kõrgelt hindamist kinnitas ka hiljutine Eesti Kunstnike Liidu toetusoksjon, kus kõik kolm müügile tulnud Arraku teost pälvisid erakordset tähelepanu ning saavutasid seniseid hinnarekordeid ületanud müügitulemused.
