Endel Kõks (1912–1983) oli üks silmapaistvamaid Pallase koolkonna kunstnikke, kelle loominguline teekond viis ta sõjajärgsest pagulusest rahvusvahelise modernismi juurde. Ta õppis Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus tema kujunemist mõjutasid eelkõige Ado Vabbe modernistlikud kunstiideed. 1944. aastal Eestist lahkunud kunstnik asus elama Rootsi, kus tema looming muutus järjest eksperimenteerivamaks, ühendades figuurikäsitluse, ekspressiivse värvikasutuse ja moodsa kujundikeele.
1951. aastal valminud „Hetketabamus“ on suurepärane näide Kõksi varase pagulasperioodi loomingulisest julgusest. Erksa oranžpunase tausta ees avaneb hoogne, peaaegu teatrilavastuslik stseen, mille tegelased on edasi antud jõuliste mustvalgete vormide ja nappide, ent täpsete joontega. Kompositsiooni keskmes olev naisfiguur ning teda ümbritsevad salapärased tegelased loovad mängulise, pisut mõistatusliku olukorra, mille tähendus jääb vaataja kujutlusvõimele. Kujutatud hetk mõjub otsekui katkend suuremast loost – liikumine on peatatud, kuid selle energia püsib.
Teose eriline võlu peitub selle graafilises selguses ja värvide julguses. Kõks loob vaid mõne värvi ning hoogsa joone abil elava ja pingestatud kompositsiooni, milles on aimata nii modernistliku kunstikeele vabadust kui ka kunstniku isikupärast huumorimeelt.
Kunstiajalooliselt on oluline just teose valmimisaasta: 1951. aastal oli Kõks äsja Saksamaalt Rootsi siirdunud ning otsis uusi kunstilisi väljendusvõimalusi. Selle perioodi loomingus muutusid figuurid lihtsustatumaks, kontuurid jõulisemaks ja värvipinnad dekoratiivsemaks. „Hetketabamus“ kannab neid muutusi eriti ilmekalt, olles tunnistuseks Pallase kasvandiku kiirest avanemisest Euroopa sõjajärgsele modernismile.
