Tiraaž 2/30.
Tõnis Laanemaa teos „Uudishimu“ toob vaatajani inimkonna ajatu pürgimuse – soovi teada rohkem, jõuda kaugemale, tõusta kõrgemale. Vaataja ees avaneb arhitektooniline maailm – astmed, trepid, rajad ja kujundid. Massid liiguvad, ronivad, otsivad ent siht jääb hoomamatuks, nagu horisont, mis taandub iga sammuga. Inimmassid, kes võitlevad igavese teadmisjanuga, on kujutatud vaatemänguna, kus üha kaugemal ja kõrgemal oleva eesmärgi poole pürgimine on justkui lavastatud ja määratud lõppema väsimuse ja ammendumisega.
Graafiline joonistus on tihe ja kihiline, täis energiat ja ärevust. Justkui utoopiline linn või teadvuse labürint, räägib teos mitte ainult inimkonna arengust, vaid ka sellest, kui kergesti võib uudishimu muutuda rahutuseks, ja püüd kõrgemale – ekslemiseks.
Tõnis Laanemaa (1937–2024) oli eesti graafik, kelle loomingut iseloomustab tihe faktuur, arhitektooniline mõtlemine ja eksistentsiaalne sügavus. Ta lõpetas 1964. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ning oli aktiivne nii vabakutselise kunstnikuna kui teatrite lavakujundajana. Laanemaa graafika on tihti sümbolistlik ja ruumiline, pakkudes filosoofilist vaadet inimese ja maailma vahelistesse pingetesse. Tema tööd on esindatud mitmetes Eesti ja välismaa kunstikogudes. Ta lahkus meie hulgast 2024. aasta lõpus, jättes endast järele rikka vaimse ja visuaalse pärandi.
