Sirje Lapin (Runge) esitas 1978a RIIA “Balti plakat” näitusele kaks originaalteost. “ROCK MUUSIKA” ja “SIRJE LAPIN”. Kui “ROCK MUUSIKA” on sõnaline vastuseis ja kivine manifest vabaduse nimel, siis “SIRJE LAPIN” on selle vaimne ja poeetiline paariline – eneseteadvuse, naiselikkuse ja identiteedi statement, loodud samas ajastus ja sama jõulise aususega. Geomeetriliselt täpne kompositsioon – kolmnurk, ring ja punktid – kohtuvad soojades toonides sisemise valguse ja energia väljenduses. Nimi keset teost ei ole pelgalt signatuur, vaid ise kunstiteos, enese kehtestus ja enese esiletoomine ajas, mil individuaalsus ja eriti naiskunstniku enesehääl polnud iseenesestmõistetav.
Lapini (Runge) töö ühendab modernistliku täpsuse ja intiimse tundlikkuse – geomeetria ja valguse, distsipliini ja elu. Kui “ROCK MUUSIKA” kõlab nagu kollektiivne hüüd, siis “SIRJE LAPIN” on isiklik ja universaalne korraga – vabaduse ja kohalolu deklaratsioon, kus kunstnik kirjutab oma nime maailma. Koos moodustavad need kaks teost ühe ajastu hinge – kompromissitu ja teadliku, täis värvi, heli ja valgust.
Sirje Runge (s. 1950) on Eesti maalikunstnik ja disainer, kelle looming on kujundanud olulise osa Eesti kaasaegsest kunstist alates 1970. aastatest. Aastatel 1969–1982 kasutas ta nimekuju Sirje Lapin, olles abielus kunstnik Leonhard Lapiniga. Ta lõpetas 1975. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tootedisaini erialal, kuid tema kunstiline praktika on keskendunud peamiselt geomeetrilisele abstraktsioonile, värviteooriale ja visuaalsele kontseptualismile. Runge kuulub nende kunstnike hulka, kes tõid Eesti kunstimaastikule radikaalse avangardi laine, ühendades distsiplineeritud vormikäsitluse ja süvenenud värviuurimuse. Tema varasemates töödes kohtuvad arhitektuurne esteetika, geomeetriline kordus ja minimalistlik väljenduskeel, hilisemates teostes aga valguse ja taju uurimine. Lisaks loomingule on Sirje Runge olnud õppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning alates 2008. aastast töötab ta vabade kunstide professorina Tallinna Ülikoolis. Tema teoseid leidub mitmetes rahvusvahelistes kogudes, sealhulgas Tretjakovi Galeriis, Berni Kaunite Kunstide Muuseumis ja Zimmerli Kunstimuuseumis.
