Richard Kaljo (1914 – 1978) oli eesti graafik. Richard Kaljo sündis Petrogradis metallivabriku töölise Jaan Kaljo ja Minna Kaljo pojana. Umbes 1917–1918 siirdus perekond Tartusseõppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis, kus tema joonistusõpetajad olid Eduard Ole ja Agu Peerna. Jätkas kunstiõpinguid 1936–1940 Kõrgmas Kunstikoolis Pallas. Esmalt katsetas ta skulptuuri- ja maaliõpingutega vastavalt Anton Starkopfi ja Aleksander Vardi ateljeedes. Lõplikuks valikuks said graafikaõpingud Arkadio Laigo ateljees, õppejõuks oli ka Roman Vaher. 1940–1941 tegutses ta Tartus kunstnik-graafikuna. 1941. aastal töötas raamatuillustraatorina, teostades kaanepilte kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst väljaannetele. Sama aasta juulis hävis tema Tartu kodu koos raamatukogu, kunstikogu ja töövahenditega. Vältimaks Saksa okupatsioonivõimu tagakiusamist 1940. aastal võistlustööde tõttu, astus vabatahtlikult Saksa sõjaväkke. Määrati 181. julgestusgrupi kompanii kirjutajaks, kuid vabastati peagi teenistusest tervislikel põhjustel. Naasnud 1942 sõjast, tegutses kuni 1944. aastani vabakutselisena. 1944–1948 töötas Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis assistendi ja hiljem vanemõpetajana. 1945. aastal astus Eesti Kunstnike Liidu liikmeks. 1949. aastast vabakutseline Tallinnas ja 1964. aastast Eesti NSV teeneline kunstnik.
Richard Kaljo põhiala oli puugravüür, mille kõrval viljeles ka linoollõiget ja kuivnõela. Valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, linnavaated ja aktid. Juba varastes teostes avaldus kunstniku armastus värvikate inimtüpaažide ja kõnekate stseenide vastu. Kaljo varasemad teosed on ekspressiivsed ning kannavad Eduard Wiiralti loomingu mõjutuste märke. 1938. aastast hakkas ta esinema elukutseliste kunstnike näitustel. Kaljo osales regulaarselt Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitustel Eesti Vabariigi ajal ning nõukogude ajal eesti graafika valiknäitustel ja üleliidulistel grupinäitustel.
1940. aastal osales ta Eesti Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse korraldatud ideekavandite võistlusel, kus jagas Eduard Järve ja Paul Liivakuga I preemiat. Teisel võistlusel pälvis tema kavand “Poliitiliste vangide vabastamine 1940. aasta 22. juunil” I preemia.[2] 1940–1941 tegutses Tartus kunstnik-graafikuna. Valmisid teosed “Sõjapõgenikud” (1942), “Taastamas”, “Rünnakul”.
1950. aastate alguses pühendus Kaljo raamatugraafikale, millega oli tegelenud siis juba viimased kümme aastat. Illustreeris ta valdavalt sulejoonistega. Kõige mahukam töö oli kahtlemata Alexandre Dumas‘ romaanid “Kolm musketäri“, “Kakskümmend aastat hiljem” ja “Kümme aastat hiljem” (1957–1960). 1958. aastal alustas ta William Shakespeare’i “Kogutud teoste” illustreerimist puulõiketehnikas.
This auction has ended
Pakkumise astmed
| Intervall (EUR) | Samm (EUR) |
|---|---|
| 50 – 1000 | 50 |
| 1000 – 3000 | 100 |
| 3000 – 10000 | 200 |
| 10000 – 50000 | 500 |
| 50000 – 100000 | 1000 |
| 100000 – … | 5000 |
Vajad abi? +372 5090348
