27

Märt Bormeister, “Rehetuba” 1972a

Oksjon lõppenud
Pakkumise info

Pakkumise info

Oksjon toimub paralleelselt nii veebi – kui saalioksjonina Vilmsi 41 galeriis. Oksjoni (eel)pakkumised on avatud. Saalioksjon algab 16. dets kell 14.00. Teosed tulevad pakkumisele veebis näidatud järjekorras. Iga teosega tutvustamiseks ja pakkumise tegemiseks on aega 2 minutit. Juhul kui pakkumisi ei lisandu, oksjon sulgub ning algab järgmise teose enampakkumine. Iga uus pakkumine pikendab oksjoneid 45 sekundi võrra. Oksjoni lõpuaega näitab timer – oksjoni kell, pakkumise ülal paremal.

Nb! Palume mitte jätta pakkumist viimasele sekundile, nii saate olla kindlad, et Teie pakkumine läheb arvesse!

NB: Hindadele lisandub haamritasu 10%.

 Pakkumise astmed

Pakkumise astmed

Intervall (EUR) Samm (EUR)
50 – 1000 50
1000 – 3000 100
3000 – 10000 200
10000 – 50000 500
50000 – 100000 1000
100000 – … 5000

Märt Bormeister (1916-1991) oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog. Õppis 1931-1937 dekoratsioonimaali erialal Roman Nymani ja August Janseni käe all Riigi Kunsttööstuskoolis. Jätkas õpinguid Pallases Aleksander Vardi käe all (1939-1941). II maailmasõja ajal liitus tagalas Jaroslavi kunstnike kollektiiviga, mille järel avanes talle võimalus osaleda vabakuulajana loengutel Moskva Kunstiinstituudis. Peale sõda oli Märt Bormeister 45 aastat Kunstiinstituudis akvarelliõppejõud ja esimene, kes hakkas süstemaatiliselt õpetama värvusõpetust. Tema enda kunstnikukäekiri on realistlik, koloriit napp, isegi kokkuhoidlik. Värvid on justkui Eesti loodusest maha kirjutatud: tumepruun, napp roheline, karm sinine. Ta näeb ilu karmuses, nappuses ja lihtsuses. P.Ausman on tabavalt kirjutanud Bormeistri taluvaadetest: Bormeistril näib olevat taludega mingi sügavam isiklik suhe, justkui oleks ta püüdnud jäädvustada millegi kaduva nostalgilist lugu, vaadates ikka ning taas kaevukooguga õuele või rehetubadesse, mille koldeis veel põlemas tuli. Nii on seegi siin ( laiendatud ka antud teosele) vaade igatsusse vaikuse ja rahu järele kusagil kambris metsade vahel, kus laual põleb küünal, ei helise telefon, ei surise teleriekraan ega ole üldse midagi, mis laseks muul ilmal inimese mõtterahu segada.