Mäetamm on teose kohta öelnud: “Olin 90ndate alguses hästi 60–70ndate kultuuri lainel. Mitte nõukaaja 60–70ndate, kust ma ise tulen, vaid selle omaaegse vaba maailma 60ndate, kus jalutasid ringi laiakatega hipid ja bändid tegid ülilahedat mussi, tehti popkunsti ning meeli avardati kõikvõimalike nii lubatud kui keelatud vahendite abil. Kõik mu toonase loomingu teemad keerlesid selle kõige ümber – rokkstaarid, Nirvaanad, John Lennonid ja Paul McCartneyd. Komplekt polnuks täiuslik ilma pildita “LSD”, kuigi ise ma pole tänaseni seda proovinud ega kavatse proovida ka. Ettekujutuse viljana aga valmis pilt, kus musta habemega mees kõnnib mööda vertikaalset seina, õhk on täis ebanormaalses mõõdus liblikaid ja puusa nõksutavad kaks sulni välimusega alasti naist. Tundus nagu väga sedamoodi, nagu LSD-d tehes võiks olla. Mingil näitusel küll üks saksa noormees nentis seda pilti vaadates, et tema on LSD-d teinud, aga midagi niisugust ta küll ei näinud.”
Marko Mäetamm on üks Eesti tuntumaid kaasaegseid kunstnikke, kelle looming ühendab autobiograafilise narratiivi, musta huumori ja ühiskonnakriitilise vaatenurga. Tema teosed käsitlevad sageli pereelu, argipäeva ning kontrolli ja allumise vahepealseid seisundeid – teemad, mis peegeldavad laiemalt sotsiaalseid ja poliitilisi mehhanisme. Mäetamm on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika erialal (BA 1993, MA 1995) ning täiendanud end Rootsi Kuninglikus Kunstikoolis trükitehnoloogiate alal. Ta on esindanud Eestit kahel korral Veneetsia biennaalil: 2003. aastal koos Kaido Olega pseudonüümi John Smith all ning 2007. aastal isikunäitusega Loser’s Paradise. Tema loomingut on eksponeeritud muuhulgas Pompidou keskuses, Haus der Kulturen der Weltis, Moskva Moodsa Kunsti Muuseumis, Pera Muuseumis Istanbulis ja NADA Art Fairil Miamis. Lisaks on ta pälvinud mitmeid tunnustusi, sealhulgas Kristjan Raua preemia (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2008), Balti Assamblee kunstipreemia (2009) ja riikliku kultuuripreemia (2010, 2019).
