11

Marko Mäetamm “Kassett” 1994, 56×61

Oksjon lõppenud
12. detsember 2025, kell 20:22
p
:
t
:
m
:
s
Pakkumise info

Pakkumise info

Pakkumise tegemiseks veebis peate olema sisselogitud. Kui Te ei ole varem regisitreeritud, saate seda teha SIIN.

Veebis saate pakkuda sammu kaupa automaatpakkumisena enda poolt määratud maksimaalne summa. Iga kord, kui konkureeriv pakkuja teeb uue pakkumise, teeb automaatne süsteem teie nimel vastupakkumise väikseima võimaliku sammuga. Ülemmääraks on teiepoolt määratud maksimaalne summa. Kui teid on ülepakutud, teavitatakse teid e-posti kaudu.

Kui Te ei saa jälgida püsivalt oksjoni kulgu veebis, soovitame kasutada automaatpakkumist!

Teosed tulevad pakkumisele veebikataloogis näidatud järjekorras. Oksjoni alguses käivitub oksjoni kell. Iga teose pakkumine kestab 2 minutit. Juhul kui pakkumisi ei lisandu, oksjon sulgub ning algab järgmise teose enampakkumine. Iga uus pakkumine pikendab oksjonit aga 50 sekundi võrra. Kui pakkumisi enam ei lisandu, teatab oksjonipidaja parima pakkuja ehk oksjoni võitja numbri ja kõrgeima pakkumise – ehk müügihinna.

NB! müügihinnale lisandub haamritasu ehk nn. buyers premium 10%.

Teosed võib kätte saada peale oksjoni lõppu oksjoni toimumiskohas kohapeal või EKO galeriis Tallinnas, aadressil J.Vilmsi 41. Soovi korral korraldab EKO transpordi ka kliendi poolt näidatud aadressile. Kojutarne korral lisandub transporditasu vastavalt transpordifirmapoolt esitatud arvele.

 Pakkumise astmed

Pakkumise astmed

Intervall (EUR) Samm (EUR)
… – 10 1
10 – 50 10
50 – 1000 50
1000 – 3000 100
3000 – 10000 200
10000 – 50000 500
50000 – 100000 1000
100000 – … 5000
Ostuinfo

Ostuinfo

Ostuhinnale lisandub haamritasu 10%.
+372 509 0348 +372 502 8802

Mäetamm: Kui mu isa 78-ndal oma isal Kanadas külas käis, tõi ta sealt AIWA kassettraadio ning kolm AMPEX ja ühe NOBILITY kasseti. Need kassetid olid jube kvaliteetsed, aga kulusid suure ketramise tulemisel ühel hetkel ometi ära ja asemele tuli osta neid, mida poest saada oli. Vahe oli muidugi nagu öö ja päev, kohalik toodang vilistas, kiilus kinni, keris vahele ja kõige lõpuks sõi ära AIWA kassettraadio helipea, nii et kui minust 80-ndate alguseks suurem melomaan välja kujunema hakkas, ostsin suvel peedipõllu kõplamise tasu eest  pikalt mõtlemata lintmaki. Seega suurema ja teadlikuma osa oma noorpõlvest veetsin ma ikka 100% lintmaki seltsis. Vene sõjaväes õnnestus mul laovalvurina aega teeninud sõbra kaudu hankida tuttuus rindereporteri kassetikas. Tegu oli hästi lihtsa, minimaalsete funktsioonidega, aga ääretult töökindla aparaadiga, millel oli kaasas ka pärisnahast ülleõlarihmaga vutlar ja mikrofon, sest kuidas sa muidu kaevikutes rindereportaaze teed. Erinevalt igasugustest tavapoes müüdud kassetikatest oli selle helipea põhimõtteliselt kulumatu, rihmad ei libisenud, klahvid ja nupud liikusid sujuvalt ja raginata ning lindistas ta nagu mõni tema kauge välismaa suguvend. See isend rehabiliteeris mu silmis vene kassetika niru imago täielikult ja teenis mind peaaegu kümme aastat, olles mul praktiliselt igal pool kaasas (rindereporteri makk ju ikkagi, üleõlarihm ja puha). Mingi ime läbi õnnestus mul kusagilt hankida ka justnimelt Maxell kassette ja ju ma siis suurest heldimusest mittekrigisevate ja mittevahelekerivate kassettide vastu ka selle litograafia tegin. Ühel hetkel läksid kassetid millegipärast jälle moodi, nii nagu vinüüldiki,  kuid aastal 1994 ei oleks ma seda ka püssi ähvarduselgi pakkuda julgenud.