1

Marko Mäetamm “Kaks viimast” 1990, 73×56

Oksjon lõppenud
12. detsember 2025, kell 20:02
p
:
t
:
m
:
s
Pakkumise info

Pakkumise info

Pakkumise tegemiseks veebis peate olema sisselogitud. Kui Te ei ole varem regisitreeritud, saate seda teha SIIN.

Veebis saate pakkuda sammu kaupa automaatpakkumisena enda poolt määratud maksimaalne summa. Iga kord, kui konkureeriv pakkuja teeb uue pakkumise, teeb automaatne süsteem teie nimel vastupakkumise väikseima võimaliku sammuga. Ülemmääraks on teiepoolt määratud maksimaalne summa. Kui teid on ülepakutud, teavitatakse teid e-posti kaudu.

Kui Te ei saa jälgida püsivalt oksjoni kulgu veebis, soovitame kasutada automaatpakkumist!

Teosed tulevad pakkumisele veebikataloogis näidatud järjekorras. Oksjoni alguses käivitub oksjoni kell. Iga teose pakkumine kestab 2 minutit. Juhul kui pakkumisi ei lisandu, oksjon sulgub ning algab järgmise teose enampakkumine. Iga uus pakkumine pikendab oksjonit aga 50 sekundi võrra. Kui pakkumisi enam ei lisandu, teatab oksjonipidaja parima pakkuja ehk oksjoni võitja numbri ja kõrgeima pakkumise – ehk müügihinna.

NB! müügihinnale lisandub haamritasu ehk nn. buyers premium 10%.

Teosed võib kätte saada peale oksjoni lõppu oksjoni toimumiskohas kohapeal või EKO galeriis Tallinnas, aadressil J.Vilmsi 41. Soovi korral korraldab EKO transpordi ka kliendi poolt näidatud aadressile. Kojutarne korral lisandub transporditasu vastavalt transpordifirmapoolt esitatud arvele.

 Pakkumise astmed

Pakkumise astmed

Intervall (EUR) Samm (EUR)
… – 10 1
10 – 50 10
50 – 1000 50
1000 – 3000 100
3000 – 10000 200
10000 – 50000 500
50000 – 100000 1000
100000 – … 5000
Ostuinfo

Ostuinfo

Ostuhinnale lisandub haamritasu 10%.
+372 509 0348 +372 502 8802

Mäetamm: See litograafia on tehtud 1990. aastal vahetult pärast üht mu esimest laiemalt tuntuks saanud teost nimega “Jamaaha, Kawasaki ja Honda maitsevad muna”. Ka visuaalselt on need täiesti sarnased – kuigi jah, nende ainus sarnasus on see, et mõlema teose tegelastel on erkkollased näod. Tegu on perepildiga – isa, ema ja laps. Ning need kaks viimast asja, millele pealkiri viitab, on pereisa suus turritavad kaks viimast kikut. Kõik on rõõmsad, pereisa oma kahe viimase hambaga samuti. Ja miks ka mitte, sest maailmas on muudki, mille pärast muret tunda kui oma sisuliselt tühja sahtli pärast. Alanud on ju ikkagi üheksakümnendad – kõikide võimaluste aeg! Hambad, mõistagi kullast, jõuab endale hiljem hankida kui pappi nii palju, et üle hakkab jääma. Praegu aga erastame, varastame, asutame, laseme midagi õhku ja mõistagi ka pummeldame!