Tiraaž 92/100
Jüri Arrak (1936 – 2022 ) oli eesti maalikunstnik ja graafik.Jüri Arrak sündis teenistuja perekonnas. Lõpetas 1955 Tallinna Mäetehnikumi. Õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja 1968–1969 Tallinnfilmi lavastuskunstnikuna. Ajavahemikul 1969–1971 oli ta vabakutseline kunstnik. Aastatel 1973–1974 töötas Arrak lühiajaliselt ka kunstiteadlasena Eesti Kunstifondis. Alates 1974. aastast tegutses Arrak vabakutselise kunstnikuna. Aastatel 1972–1973 oli Jüri Arrak Kunstnike Liidu graafikasektsiooni esimees, aastatel 1982–1987 Kunstnike Liidu maalisektsiooni esimees. Eesti NSV teeneline kunstnikuks sai Arrak 1988. aastal. 1996. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Arrak oli Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Aastal 2003 valiti Jüri Arrak Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liikmeks ning aastal 2007 Eesti Kunstnike Liidu auliikmeks.
Arrak on mitmekülgne looja, kes teinud nii metallehistööd, vaipu, kunstnikutööd filmidele, häpeninge, installatsioone, eksliibriseid, olles peamiselt keskendunud siiski maalile ning graafikale.
1980. aastail ilmus Jüri Arraku (1936-2022) loomingusse märkimisväärselt enam loomi. Lisaks lõvidele ja tiigritele inspireeris meistrit veel üks eriline kaslane – gepard, kiireim loom maismaal.
Arrak, kelle jaoks loodus oli alati inimesest üle, on seda teosel selgelt väljendanud kandes looma tähnimustri ümarate ringidena taevasse – linn võib olla inimese ehitatud, aga taevas ja maa on meie. Nii nagu õlimaalidel, on Arrak ka graafikas gepardile andnud eriliselt rahustavad näojooned. See tasakaalukas sügav pilk, mis hetkega inimlooma taltsutada suudab, sisendab rahu ka vaatajasse ning ütleb: “Ma olen siin, kõnnin pehmel sammul Sinuga koos seda tarkuse rada.” ( Allee )
Jüri Arrak on oma loomingust teinud üle 100 isikunäituse. 2023. aastal asutati Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Jüri ja Kai Arraku nimeline fond.
