„Metsasiht” teose kesksed kujud on Evar Riitsaar ja Kauksi Ülle. (Kujutatud isikud ja teose olemus ei ole otseselt seotud). Taustal kujutatud Lõuna-Eesti mets.
See teos käsitleb inimeste mugavuse küsimust. Inimeste kõrval kulgeb elektriliin, mille ülesanne on transportida elektrit allikast tarbijateni. Vastasküljel sümboliseerib silmapaistev okaspuu tüvi soome-ugri, sealhulgas seto rahvaste traditsioone. Puutüve peeti surnu hinge ajutiseks või püsivaks koduks. Elavate kaitsmiseks kujutati puukoorel rist, mis püüdis hinge puu sisse ja takistas surnul teispoolsusest naasmist. Kesksete figuuride jaladasumalangetatud puude kändudel, näidates looduse ja mineviku ajalugu säilitavate esivanemate vahelist olulist seost.
Tegelased iseasuma valguse ja varju piiril, nagu vaim, kes elab puu selle ja teispoolsuse piiril. Elektriliinist on nad valgustatud, puust varjus. Elektriliini valgus seostub inimese loodud elutingimustega, samas kui metsa ja puu vari viitab looduslikule, kultuurilisele ja vaimsele ruumile. Kui läheneda metsasihile filosoofilisest vaatepunktist, siis selles mõttes loob lagendik meile korraga nii lohutust kui ka tuletab meelde selle eest makstavat hinda.
Jelizaveta Jakovleva (2007)
- Sõltumatu nukuteatri “Carnival Groteska” liige.
Haridus:
- 2027
Tartu Kunstikool – dekoraatori eriala
- 2025
Räpina Aianduskool – praktiline väljaõpe
- 2022
Narva Kunstikool
Kunstnikupositsioon:
“Oma loomingus uurin kaasaegse inimese seisundit – sisemist pinget seoses tänapäeva sündmuste ning üksildustunnet maailmas, mida saadab lakkamatu visuaalne ja informatsiooniline müra.
Varasemalt keskendusid minu teosed ülekoormatud teadvuse ja tehnoloogia mõju temaatikale. Mind huvitas, kuidas väline infovoog muudab mõtlemise struktuuri, muutes tunded, emotsioonid ja valikud süsteemseks protsessiks. Inimene tuleb toime tänu pidevale „taaskäivitumise“ seisundile.
Praegu on minu fookus liikunud portreekunsti. Tegelikult ei räägi ma enam ekraanist, vaid inimesest, kes jääb pimedusse pärast seda, kui ekraan kustub. Mind huvitab hetk, mil inimene jääb iseendaga üksi. Portree tähendab minu jaoks keskendumist – seisundit, kus puudub üleliigne müra. Noir-esteetika kaudu otsin võimalusi edasi anda sisemist pinget, kasutades selleks aeg-ajalt ka sümboleid. Minu teoste inimene ei ole ei kangelane ega ohver. Ta viibib sisemise konflikti seisundis, millest osa jääb paratamatult varju.
Praeguses loomingulises etapis on minu jaoks oluline säilitada selge ja äratuntav inimkujutis, jättes samal ajal vaatajale vabaduse tõlgendada kujutatut kui talle endale tuttavat sisemist protsessi. Sageli toimuvad sellised protsessid alateadlikult ning minu eesmärk on suunata see mehhanism õiges suunas või anda sellele lihtsalt algus.
Pööre noir-stiilis portreekunsti poole ei ole minu jaoks ei teemavahetus ega vormiline eksperiment, vaid teadlik süvenemine inimesesse ja tema uurimisse. See on jätk mõtisklustele kaasaegse eksistentsi traagilise olemuse üle.”
Kuraator:
- 2026
„Proov“ (Station Narva), Narva Muuseum, Narva
Isikunäitused:
- 2024
„Vastamata kõne“ („Missed Call“), Tartu Linnaraamatukogu, Tartu
- 2023
„Matrix“, Lokaal Pirogov, Tartu
