Tsükkel “Inimene ja loodus” on täielik edu ja õnnestumine. See on üksnes mitte tema loomingu tippe, vaid sellel teemal üks õnnestunumaid meie graafikas. I.Torni sarjas tõusis senisest teravamalt esile vahetum pöördumine kaasaega erutava kuid ka looduslähedasema käsitluse poole, samuti kunstniku eetiline mina. Sarja 1973. aastal valminud teose “Smog” pealkiri loob juba oma nimetusega mingi erilise, pingelise õhkkonna ning viitab kunstniku kriitilisele suhtumisele. Siiani inimkäte loodud tehismaailma imetlemine, selle poetiseerimine asendub nüüd tehismaailma hukatuslikke külgi märganud inimese tõsise murega. Kunstnik siiski ei moraliseeri. Ta ei deklareeri. Näidates kilde tegelikusest, juhib ta vaataja assotsiatsioone. Vaatajat suunatakse keskse kujundi, enamasti inimfiguuri, tema poosi ja hoiaku kaudu. Sari on teostatud laudpuulõikes, milles puusüüjoonestik ning hall valge viiruline pind, moodustavad meeleoluka tausta esiplaanile toodud, pisut juugndlikult pikaks venitatud figuuride tumedatele siluettidele.
