Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kuuluv “Tärkamine” on teos, milles pealtnäha lihtne ja peaaegu plakatlik kujundikeel kannab endas üllatavalt suurt eksistentsiaalset ja filosoofilist laengut. „Tärkamine” on ühtaegu intiimne ja universaalne teos — pilt ühest lapsest, kuid samas kujund meist kõigist. Iga elu algab sarnasest hetkest: väikese, haavatava, ent piiritu potentsiaaliga olendina suure ja laia maailma ees seistes, kus kõik uksed ja võimalused on avatud. Tärkamine ei tähenda siin ainult kevadist looduse ärkamist, hommikust päikesetõusu või mullast valguse poole sirguvaid rohuliblesid, vaid ka inimese sisemist avanemist.
Värvikäsitlus on Illimar Paulile iseloomulikult julge ja puhas. Pauli popilik ja kergelt plakatlik käekiri on tihedalt seotud tema haridustaustaga. Õpingud Leipzigis, kus ta süvenes graafikasse ja raamatukujundusse, on selgelt tajutavad tema vormikeeles. Saksa graafilise disaini tugevad traditsioonid nagu selgus, kommunikatiivsus ja visuaalne löövus, ühinevad tema loomingus popkunsti mõjudega. Eriti serigraafias võimaldas see kasutada kirkalt puhast värvi ning luua kujundeid, mis mõjuvad korraga nii dekoratiivselt kui ka kontseptuaalselt.
Illimar Paul (s. 1945) on Eesti graafik ja kujutava kunsti mitmekülgne autor, kelle looming ulatub üle viie aastakümne. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias (1966–1968) ning lõpetas Leipzigi Kõrgema Graafika- ja Raamatukunsti Kooli raamatukujunduse erialal (1971). Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast ning on töötanud õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias. Pauli looming keskendub peamiselt graafikale, eriti siiditrükile, kuid ta on viljelenud ka linoollõiget, akvarelli, pastelli, plakatikunsti ja kollaaže. Tema teosed on tuntud detailitäpsuse, emotsionaalse sügavuse ja visuaalse mängulisuse poolest. Ta on osalenud enam kui 300 näitusel Eestis ja välismaal, sealhulgas 70 isikunäitusel.
