Herman Talvik (sünd Hermann Truu,
1906 –
1984 Rootsi) oli eesti
maalikunstnik ja
graafik. Herman Talvik sündis Tallinnas tööliste perekonnas. Õppis 1921–1926
Riigi Kunsttööstuskoolis raamatuköitmist ja
nahkehistööd ning 1926–1928
Helsingis Soome Kunstiühingu koolis Ateneum maalimist.
Soome kunstieluga jäi Talvik tihedalt seotuks kuni
Talvesõja puhkemiseni. 1928–1934 täiendas ta end mitmel pool Euroopas, eelkõige Pariisis, kus õppis nii kunsti kui ka kunstiajalugu. Sõja puhkedes naasis Talvik kodumaale ja leidis tööd õpetajana, hiljem töötas põhiliselt
Tallinna reaalkooli kunstiõpetajana.
1944. aastal põgenes Talvik
Rootsi ja töötas seal vabakunstnikuna. Seal kujunes temast väliseesti kunsti silmapaistev isiksus, kes ühena vähestest Eesti pagulaskunstnikest suutis vabakutselisena arvestatavalt osaleda Rootsi kunstielus. 40 aastat kestnud Rootsi-periood oli Herman Talvikule loominguliselt ääretult intensiivne ja viljakas. Talvik esines Rootsi, Soome,
Kanada,
Austraalia ja
Ameerika Ühendriikide näitustel. Tema töid omandasid Rootsi rahvusmuuseum,
Malmö,
Örebro,
Göteborgi ja
Karlstadi muuseum ja New Yorgi avalik raamatukogu ning paljud erakogujad. Herman Talvik on töötanud paljudes graafikatehnikates –
linool– ja
puulõikes,
litos,
ofordis,
akvatintas,
kuivnõelas. Talvik külastas kodumaad taas
1971. aastal, kui
Kadrioru lossis toimus tema isikunäitus. Teine näitus toimus 10 aastat hiljem
1981. aastal. Mõlemal korral tõi kunstnik kaasa arvukalt maale ja graafikat, millest osa, peamiselt graafika, kinkis muuseumile.
Tartu Kunstimuuseumis toimus tema näitus
1991. aastal ning
Adamson-Ericu muuseumis 1997. ja
2007. aastal.
1930. aastate lõpus hakkas Talvik looma nägemuslik-sümbolistlike motiividega visionaarseid maale ja
monotüüpiaid. Käesoleval oksjonil pakutavas, religioosse alatooniga teoses, on autor pöördunud usundiloo poole, visandades hoogsate tõmmetega stseeni õnnistamiseks käed tõstnud ingli ja taamal paistva ristmäe kujutisega. Nii kannabki teos rahu, andestuse ja ka õnnistuse aurat.
