Herman Talvik (sünd Hermann Truu, 1906 –1984 Rootsi) oli eesti maalikunstnik ja graafik. Herman Talvik sündis Tallinnas tööliste perekonnas. Õppis 1921–1926 Riigi Kunsttööstuskoolis raamatuköitmist ja nahkehistööd ning 1926–1928 Helsingis Soome Kunstiühingu koolis Ateneum maalimist. Soome kunstieluga jäi Talvik tihedalt seotuks kuni Talvesõja puhkemiseni. 1928–1934 täiendas ta end mitmel pool Euroopas, eelkõige Pariisis, kus õppis nii kunsti kui ka kunstiajalugu. Sõja puhkedes naasis Talvik kodumaale ja leidis tööd õpetajana, hiljem töötas põhiliselt Tallinna reaalkooli kunstiõpetajana. 1944. aastal põgenes Talvik Rootsi ja töötas seal vabakunstnikuna. Seal kujunes temast väliseesti kunsti silmapaistev isiksus, kes ühena vähestest Eesti pagulaskunstnikest suutis vabakutselisena arvestatavalt osaleda Rootsi kunstielus. 40 aastat kestnud Rootsi-periood oli Herman Talvikule loominguliselt ääretult intensiivne ja viljakas. Talvik esines Rootsi, Soome, Kanada, Austraalia ja Ameerika Ühendriikide näitustel. Tema töid omandasid Rootsi rahvusmuuseum, Malmö, Örebro, Göteborgi ja Karlstadi muuseum ja New Yorgi avalik raamatukogu ning paljud erakogujad. Herman Talvik on töötanud paljudes graafikatehnikates – linool– ja puulõikes, litos, ofordis, akvatintas, kuivnõelas. Talvik külastas kodumaad taas 1971. aastal, kui Kadrioru lossis toimus tema isikunäitus. Teine näitus toimus 10 aastat hiljem 1981. aastal. Mõlemal korral tõi kunstnik kaasa arvukalt maale ja graafikat, millest osa, peamiselt graafika, kinkis muuseumile. Tartu Kunstimuuseumis toimus tema näitus 1991. aastal ning Adamson-Ericu muuseumis 1997. ja 2007. aastal.

1930. aastate lõpus hakkas Talvik looma nägemuslik-sümbolistlike motiividega visionaarseid maale ja monotüüpiaid. Käesoleval oksjonil pakutavas, religioosse alatooniga teoses, on autor pöördunud usundiloo poole, visandades hoogsate  tõmmetega stseeni õnnistamiseks käed tõstnud ingli ja taamal paistva ristmäe kujutisega. Nii kannabki teos rahu, andestuse ja ka õnnistuse aurat.