Evald Okas “Pikk Hermann”, 1974a

1000

Evald Okas (19152011) oli eesti maalikunstnik ja graafik. Lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli Voldemar Melliku ja August Janseni käe all 1937. aastal dekoratiivmaali erialal.

Lõpetanud kiitusega Kunsttööstuskooli, astus ta 1938. aastal Riigi Kõrgemasse Kunstikooli, kus Johannes Greenbergi juhatusel algasid süvenenud maaliõpingud. Ta lõpetas kooli 1940. aastal maalijana.
Nõukogude okupatsiooni ajal mobiliseeriti ta 1941. aastal Punaarmeesse ning kuulus 1942. aastast Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Jaroslavlis tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits. Jaroslavli perioodil valmis kunstnikul sari rindejoonistusi ja -maale, samuti joonistas ta kaasjaroslavlasi. Sageli pidid kunstnikud töötama paaris, Okas pandi paari Eduard Einmanniga. 1944. aastal kutsuti Evald Okas tööle Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti. Ta töötas algul maali- ja seejärel aastakümneid graafikakateedris. Tema õpilased on olnud Ludmilla SiimTõnis VintPeeter UlasMarju MutsuHerald EelmaKaisa PuustakMarje ÜksineNaima NeidreEnno OotsingTõnu SooHeldur LareteiAllex Kütt – kogu eesti graafikute paremik mitmest aastakümnest. Okas sai 1954. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi professoriks ning 1993. aastal Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessoriks.
1950. aastate teisel poolel hakkas Okas viljelema graafikat. Ta on loonud üle 3000 portree- ja aktimotiividega eksliibrise. Evald Okas armastas kujutada arhitektuuri-, tööstus- ja linnatemaatikat. 1970. aastatest maalis Okas meelelisi akte ja erksakoloriidilisi teatraalseid figuurikompositsioone. Ta tõi eesti maalitraditsiooni ja graafikasse meelelis-erootilise käsitluse kaasaegsest naisest. Evald Okase linnade teemalised graafilised lehed tulevad silme ette just jõuliselt maalilistena. Seegi töö on muutunud üheks Toompea sümbolteoseks, kujutades korraga nii paika kui meeleolu virtuooselt, kombineerides kahte graafikatehnikat (oforti ja akvatintat), mis seovad nii Toompea / Pika Hermanni arhitektuuri jõulisuse kui 1974. aasta lumise ja tuulise talveöö.
  • 1948 Nõukogude Eesti preemia Estonia teatri laemaali eest
  • 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest
  • 1959 Nõukogude Eesti preemia tööde “Mahtra sõda”, “Madalmaade sari” eest
  • 1961 Lubljana IV rahvusvahelise graafikanäituse preemia
  • 1962 NSV Liidu Kunstide Akadeemia hõbemedal “Kalevipoeg” ja “Reisimuljed Itaaliast 1961” eest
  • 1962 Suur hõbemedal NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kunstiekspositsioonis esinemise eest
  • 1963 NSV Liidu rahvakunstnik
  • 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige
  • 1965 Nõukogude Eesti preemia graafiliste lehtede eest
  • 1965 Lenini orden
  • 1975 valiti

Vajad abi? +372 5090348