Epp Ojamaa teos „Abstraktne erootika“ on sensuaalne ja peenetundeline sissevaade naiselikusesse. Kunstnik ei kujuta keha realistlikult, vaid libistab selle üle kujundlikuks kujutluseks, varjuks ja vormiks. Graafiline pehmus ja joonte vaba voolavus loovad intiimse atmosfääri, mis ei ole otseselt erootiline, vaid pigem tajutav, tunnetuslik.
Siin ei ole vaatajale antud konkreetset stseeni, vaid meeleseisund, kus keha ja tunne eksisteerivad dünaamiliste ja esteetiliselt kaunite kujundite kaudu.
Epp Ojamaa (s. 1938 Tallinnas) on Ameerika Ühendriikides elav eesti kunstnik, kes kuulub pagulaskunsti põlvkonda. Ta õppis Saksamaal ja seejärel USA-s, kus ka kujunes tema ainulaadne, sisekaemuslik ja sageli erootilise alatooniga graafiline stiil. Tema loomingut on iseloomustatud kui julgelt modernset, kus vorm ja sisu kannavad ühtaegu sensuaalsust ja eksistentsiaalset sügavust.
Kunstikriitik Jüri Hain on nimetanud tema kunsti „radikaalse vormikõnega“, mis Ameerika kunstimaailmas oli küll tavapärane, kuid pagulaseestlaste kultuuriruumis uudne ja mõjus. Ilmar Laaban on leidnud tema loomingus paralleele Marie Underi varase luulega – see on kohtumine meelelisuse ja esteetika piiril, kus sügav tabamine ja dekoratiivsus põimuvad.
