15

Eerik Haamer “Karussell” 80ndad, 93×152

Oksjon lõppenud
31. oktoober 2026, kell 16:30
p
:
t
:
m
:
s
Pakkumise info Pakkumise astmed

Eerik Haamer (1908–1994) kuulub Eesti maalikunsti suurkujude hulka. Kõrgema Kunstikooli Pallas 1935. aastal Nikolai Triigi õpilasena lõpetanud Haamer saavutas tuntuse figuurikompositsioonidega, milles kujutas Saaremaa ja Ruhnu rannarahva elu, inimese ja looduse suhteid ning eksistentsiaalseid teemasid. 1944. aastal põgenes kunstnik Rootsi, kus kujunes üheks edukamaks paguluses tegutsenud Eesti kunstnikuks. Tema hilisemat loomingut iseloomustavad varasemast märksa värvikam koloriit, jutustamisrõõm, elav karakterikäsitlus ning soe, kohati groteskini ulatuv huumor.

Suureformaadiline „Karussell“ on Haameri Rootsi-perioodi loomingu ilmekas näide. Maali keskmes kõrgub rikkalikult dekoreeritud Tivoli karussell, mille ümber kihab värvikas rahvahulk. Kunstnik on loonud otsekui väikese inimliku maailma, kus iga tegelane oma ilme, kehahoiaku ja tegevusega jutustab iseseisvat lugu. Kirev koloriit ja hoogne pintslikäsitlus annavad edasi lõbustuspargi elurõõmu ning Haamerile omast heatahtlikku huumorit.

Kunstiteadlane Mai Levin, kes tundis Haamerit isiklikult ning kohtus temaga Göteborgis, on juhtinud tähelepanu Rootsi kunstniku Carl Larssoni võimalikule mõjule Haameri hilisemas loomingus. Larssoni koduse elu, laste ja pidustuste kujutamise traditsioon võis pakkuda Haamerile inspiratsiooni, mida kunstnik arendas edasi oma isikupärases, värvikas ja sageli humoorikas laadis. Levini meenutuste kohaselt armastas Haamer ka visuaalseid vimkasid ning peidetud detaile, mis annavad tema maalidele täiendava mängulise mõõtme.

2023. aastal müüdi Vaal Galerii oksjonil 42 000 euro eest Haameri samanimeline maal „Karussell“, millele käesolev teos on otsekui kunstiline kaksik. Sama Tivoli karussell, sama vaatenurk ja peaaegu identne kompositsioon, kuid ometi kaks iseseisvat maali, milles tuttav stseen ärkab ellu uutes värvides ja nüanssides. Justkui oleks karussell teinud veel ühe ringi – kõik on endine, ent ometi pisut teistmoodi. Kahe teose kõrvutamine avab võluvalt Haameri jutustamisrõõmu ja oskuse leida ühestainsast motiivist ammendamatult uusi lugusid.