71

Eduard Wiiralt “Kabaree” 1931, 71×78

Oksjon lõppenud
25. oktoober 2025, kell 16:22
p
:
t
:
m
:
s
Pakkumise info Pakkumise astmed Ostuinfo

Eduard Wiiralt (1898–1954), eesti graafika rahvusvaheline suursaadik. Eduard Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ning jätkas õpinguid Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus tema õpetajateks olid Anton Starkopf ja Ado Vabbe. 1920. aastatel täiendas ta end Dresdeni Kunstiakadeemias ning hiljem elas ja töötas Pariisis, kus valmisid tema tuntumad teosed. Wiiralti loomingut iseloomustab tehniline virtuoossus, psühholoogiline sügavus ja sotsiaalne tundlikkus. Ta viljeles peamiselt vaskgravüüri, oforti ja kuivnõela, luues teoseid, mis käsitlevad nii inimese sisemaailma kui ühiskonna varjatud kihte. Tema kuulsaimad tööd, nagu „Põrgu“ (1932), „Kabaree“, „Neegripead“ ja „Lamav tiiger“, kuuluvad Eesti graafikakunsti tippteoste hulka. Wiiralt osales näitustel nii Eestis kui rahvusvaheliselt, olles esimene eesti kunstnik, kelle loomingut eksponeeriti Pariisi Salongis. Tema teosed kuuluvad mitmete Euroopa muuseumide ja erakollektsioonide koosseisu. „Kabaree“ on loodud kunstniku Strasbourgi-perioodil ning kuulub tema kõige tuntumate graafiliste lehtede hulka. Teos kujutab tihedalt asustatud interjööri, kus grotesksed ja väljendusrikkad figuurid loovad pingestatud atmosfääri. Kompositsioonis põimuvad meelelisus, sotsiaalne kriitika ja allegooriline sügavus. Iga tegelane kannab endas varjatud tähendust, viidates inimese sisemistele vastuoludele. Wiiralt kasutab ofordi tehnikat erakordse meisterlikkusega: joon on täpne, varjutus sügav ning detailid peensusteni viimistletud. Teose tonaalsus ja kompositsiooniline tihedus loovad intensiivse, peaaegu sürrealistliku ruumi, kus vaataja pilk eksleb tegelaste vahel nagu lavastatud unenäos. „Kabaree“ on sageli käsitletud kui sisuline paariline teosele „Põrgu“ – mõlemad uurivad inimese olemust, ihasid ja moraalseid piire. Teos kuulub Eesti klassikalise graafikakunsti varamusse ning on kõrgelt hinnatud nii kollektsionääride kui kuraatorite seas.