70

Eduard Wiiralt “Kabaree” 1931, 38.5×46

Oksjon lõppenud
Oksjon hetkelisel pausil
{{timerDisplay}}

Oksjon on alanud

Iga teose oksjon kestab 2min. Kui viimase 50 sekundi sees on tehtud uus pakkumine, pikeneb oksjon iga kord 50 sekundini. Soovitame oma pakkumist mitte jätta viimastele sekunditele!

Viimased panused
Lõpeb kohe...
31. oktoober 2026, kell 18:20
p
:
t
:
m
:
s

Eduard Wiiralt (1898–1954), eesti graafika rahvusvaheline suursaadik. Eduard Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ning jätkas õpinguid Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus tema õpetajateks olid Anton Starkopf ja Ado Vabbe. 1920. aastatel täiendas ta end Dresdeni Kunstiakadeemias ning hiljem elas ja töötas Pariisis, kus valmisid tema tuntumad teosed. Wiiralti loomingut iseloomustab tehniline virtuoossus, psühholoogiline sügavus ja sotsiaalne tundlikkus. Ta viljeles peamiselt vaskgravüüri, oforti ja kuivnõela, luues teoseid, mis käsitlevad nii inimese sisemaailma kui ühiskonna varjatud kihte. Tema kuulsaimad tööd, nagu „Põrgu“ (1932), „Kabaree“, „Neegripead“ ja „Lamav tiiger“, kuuluvad Eesti graafikakunsti tippteoste hulka. Wiiralt osales näitustel nii Eestis kui rahvusvaheliselt, olles esimene eesti kunstnik, kelle loomingut eksponeeriti Pariisi Salongis. Tema teosed kuuluvad mitmete Euroopa muuseumide ja erakollektsioonide koosseisu. „Kabaree“ on loodud kunstniku Strasbourgi-perioodil ning kuulub tema kõige tuntumate graafiliste lehtede hulka. Teos kujutab tihedalt asustatud interjööri, kus grotesksed ja väljendusrikkad figuurid loovad pingestatud atmosfääri. Kompositsioonis põimuvad meelelisus, sotsiaalne kriitika ja allegooriline sügavus. Iga tegelane kannab endas varjatud tähendust, viidates inimese sisemistele vastuoludele. Wiiralt kasutab ofordi tehnikat erakordse meisterlikkusega: joon on täpne, varjutus sügav ning detailid peensusteni viimistletud. Teose tonaalsus ja kompositsiooniline tihedus loovad intensiivse, peaaegu sürrealistliku ruumi, kus vaataja pilk eksleb tegelaste vahel nagu lavastatud unenäos. „Kabaree“ on sageli käsitletud kui sisuline paariline teosele „Põrgu“ – mõlemad uurivad inimese olemust, ihasid ja moraalseid piire. Teos kuulub Eesti klassikalise graafikakunsti varamusse ning on kõrgelt hinnatud nii kollektsionääride kui kuraatorite seas.

Aasta trükiplaadil: 1931