1950. aastate keskel hakkasid kunstnikud loobuma stalinliku liialdusperioodi realismist, mis oli enne seda olnud ainsaks lubatud kunstivooluks totalitaarses suurriigis.
1950. aastate keskel hakkasid kunstnikud loobuma stalinliku liialdusperioodi realismist, mis oli enne seda olnud ainsaks lubatud kunstivooluks totalitaarses suurriigis. Sotsialistliku realismi paraadlikkusele vastandasid kunstnikud kujuneva “karmi stiili” argise asjalikkuse, vormide lakoonilisuse ja rohmakuse. Tollastele valedele seati vastu karm tõde igapäevaelust. 1970 ndatel lisandub A.Snegirjovi loomingusse sotsiaalkriitilisi, sürrealistliku värvinguga nägemuslikke kompositsioone, mille lahutamatuks koostisosaks on kollaaž. Imetlusväärsed on Snegirevi täpsed ja kindlakäelised pintslilöögid, jõulise osavusega antakse edasi napis koloriidis kõnekaid ja karme argiolustikke. Sellisena on loodud ka Vaikelu Värska ja Õhtulehega – argise, karmi ja autentsena. A.Snegirjov ( 1930 – 1994 ) on lõpetanud I. Surikovi nimelise Moskva riikliku akadeemilise kunstiinstituudi. Peale abiellumist samal kursusel õppinud eestlannast kunstniku Adele Sildmetsaga kolisid kunstnikepaar Rakvere lähedale Tõrremäe külla, kus A.Snegirjov koos abikaasaga elas ja töötas kuni surmani. A. Snegirjovi teoseid on soetanud nii Venemaa, Saksamaa, Belgia, Inglismaa, Rootsi, Jaapani kunstimuuseumid ja kollektsionäärid ( tekstid: Kuno Raude / Riina Rillo )
