34

Andres Tolts “Ankur” 1989, 160×120

Oksjon lõppenud
Oksjon hetkelisel pausil
{{timerDisplay}}

Oksjon on alanud

Iga teose oksjon kestab 2min. Kui viimase 50 sekundi sees on tehtud uus pakkumine, pikeneb oksjon iga kord 50 sekundini. Soovitame oma pakkumist mitte jätta viimastele sekunditele!
Viimased panused
Lõppeb kohe...
10. oktoober 2026, kell 16:08
p
:
t
:
m
:
s
Pakkumise info

Pakkumise info

Pakkumise tegemisega kinnitab pakkuja, et on tutvunud oksjoni tingimustega ja nõustub nendega.

  1. Oksjonil tehtud pakkumine on siduv ja seda ei saa ühepoolselt tagasi võtta.
  2. Haamrihinnale lisandub ostjapreemia 12%.
  3. Teosele võib olla määratud miinimumhind. Kui miinimumhind jääb saavutamata, teost ei müüda.
  4. Oksjoni võitja tasub ostuhinna 7 päeva jooksul makseteatise või arve saamisest. Teos antakse ostjale üle pärast ostuhinna täielikku tasumist.
  5. Pakkuja kinnitab, et on tutvunud teose kirjelduse ja võimalusel teosega ning arvestab pakkumise tegemisel selle seisukorraga.
  6. Teose omandiõiguse omandamisega ei lähe ostjale üle autoriõigused, välja arvatud juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud.
  7. Kujutava kunsti teose autoril on seadusest tulenev õigus nõuda juurdepääsu teose originaalile oma teosest koopia valmistamiseks.
  8. Ostja nõustub võimalusel tegema koostööd teose ajutiseks eksponeerimiseks olulistel avalikel näitustel.
 Pakkumise astmed

Pakkumise astmed

Intervall (EUR) Samm (EUR)
… – 10 1
10 – 50 10
50 – 1000 50
1000 – 3000 100
3000 – 10000 200
10000 – 50000 500
50000 – 100000 1000
100000 – … 5000
Ostuinfo

Ostuinfo

  • Haamrihinnale lisandub ostjapreemia 12%.
  • Oksjoni võitja tasub ostuhinna 7 päeva jooksul makseteatise või arve saamisest. Teos antakse ostjale üle pärast ostuhinna täielikku tasumist.
+372 509 0348 +372 502 8802

1980ndate lõpp oli Andres Toltsi jaoks üks kõige viljakamaid perioode. Selleks hetkeks oli ta kunstielus osalenud umbes paarkümmend aastat, näidates iroonilise süžee ja disainiliku maalikeelega teoseid. Kui varem peeti siinses maalikunstis oluliseks värvi ja pintslikirja, siis Toltsi jaoks oli kõige põnevam hoopis kompositsioon – millised rütmid, mustrid, tasakaalupunktid maali pinnal tekivad. Samuti ei pööranud ta üleliia palju tähelepanu motiivi hingestatusele, vaid tõi maali pinnale ennekõike kõikvõimalikke esemeid. Põhjendused, miks üks või teine rekvisiit maali pinnale jõudis, ei olnud kirjanduslikud, vaid tulenesid kas kompositsioonilistest vajadustest või siis objekti tähendusest. Nii on teada, et Tolts ümbritses end argipäevas maitsekate, kohati isegi poolpidulike esemetega (vanad lambid, tugitoolid jne), kuid nende kõrval pakkus talle palju lõbu uurida banaalseid argipäevast pärit objekte – näiteks 1989. aastal maalib Tolts defitsiitset lihakäntsakat. Toltsi sõnul on banaalsetes asjades oma sõnum sees ja kui nad välja tõsta algsest kontekstist – näiteks lihakäntsakas poeletilt maali pinnale –, siis võib see olla mõjus ja saada uue tähenduse.

Mis puudutab vanu esemeid (antud juhul ankur), siis nende puhul märkas Tolts, kuidas aja jooksul kaotavad objektid oma algse tähenduse ning muutuvad puhtalt esteetilisteks – vana ankrut vaadates ei mõtle me ankru kasutusviisile, vaid vaatame tema välist kuju, haarade kaardumist ja nii edasi.