34

Andres Tolts “Ankur” 1989, 160×120

Oksjon lõppenud
Oksjon hetkelisel pausil
{{timerDisplay}}

Oksjon on alanud

Iga teose oksjon kestab 2min. Kui viimase 50 sekundi sees on tehtud uus pakkumine, pikeneb oksjon iga kord 50 sekundini. Soovitame oma pakkumist mitte jätta viimastele sekunditele!

Viimased panused
Lõppeb kohe...
10. oktoober 2026, kell 16:08
p
:
t
:
m
:
s
Pakkumise info Pakkumise astmed Ostuinfo

1980ndate lõpp oli Andres Toltsi jaoks üks kõige viljakamaid perioode. Selleks hetkeks oli ta kunstielus osalenud umbes paarkümmend aastat, näidates iroonilise süžee ja disainiliku maalikeelega teoseid. Kui varem peeti siinses maalikunstis oluliseks värvi ja pintslikirja, siis Toltsi jaoks oli kõige põnevam hoopis kompositsioon – millised rütmid, mustrid, tasakaalupunktid maali pinnal tekivad. Samuti ei pööranud ta üleliia palju tähelepanu motiivi hingestatusele, vaid tõi maali pinnale ennekõike kõikvõimalikke esemeid. Põhjendused, miks üks või teine rekvisiit maali pinnale jõudis, ei olnud kirjanduslikud, vaid tulenesid kas kompositsioonilistest vajadustest või siis objekti tähendusest. Nii on teada, et Tolts ümbritses end argipäevas maitsekate, kohati isegi poolpidulike esemetega (vanad lambid, tugitoolid jne), kuid nende kõrval pakkus talle palju lõbu uurida banaalseid argipäevast pärit objekte – näiteks 1989. aastal maalib Tolts defitsiitset lihakäntsakat. Toltsi sõnul on banaalsetes asjades oma sõnum sees ja kui nad välja tõsta algsest kontekstist – näiteks lihakäntsakas poeletilt maali pinnale –, siis võib see olla mõjus ja saada uue tähenduse.

Mis puudutab vanu esemeid (antud juhul ankur), siis nende puhul märkas Tolts, kuidas aja jooksul kaotavad objektid oma algse tähenduse ning muutuvad puhtalt esteetilisteks – vana ankrut vaadates ei mõtle me ankru kasutusviisile, vaid vaatame tema välist kuju, haarade kaardumist ja nii edasi.