16

Alo Hoidre “Kalurid”, 1965a

Oksjon lõppenud
Pakkumise astmed

Pakkumise astmed

Intervall (EUR)Samm (EUR)
50 – 100050
1000 – 3000100
3000 – 10000200
10000 – 50000500
50000 – 1000001000
100000 – …5000
Alo Hoidre (aastani 1935 Horn, 1916  – 1993) oli eesti maalikunstnik ja graafik. Aastatel 1933–1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja 1938–1941 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas graafikaeriala. Mobiliseeriti 1941. aastal Punaarmeesse ning võttis Eesti laskurkorpuse ridades osa lahingutest Velikije Luki all. Demobiliseeriti 1943. aastal. Sai stipendiumi õpinguteks Moskvas ja Leningradis. Naasis Tallinna 1944. aastal. Oli ajalehe Sirp ja Vasar kunstiosakonna juhataja. Aastatel 1944–1982 oli Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Viljeles nii vaba- kui ka raamatugraafikat, tehnikaist valdas meisterlikult litograafiat; maalijana eelistas tempera- ja õlimaali. Osales arvukalt nii Eesti kui ka üleliidulistel näitustel, sealhulgas ka mainekatel Tallinna graafikatriennaalidel.
Alo Hoidre teoses Rehepeks, ( nii nagu ka käesolevas oksjonis pakutavas 1965 a graafilises teoses “Kalurid” ) on ebatõeline ning helge  asendunud mustvalge ausa vaatega tööle, mis õilistab inimest. Hoidre sammub siin sellel õhukesel piiril, mis eraldab poliitilist kohustust tööteema kujutamisel ning argise ülistamist. Paratamatus elada oma ajas on siin küll aimata, kuid Hoidre sisemine veendumus lihtsate inimeste kujutamisel samavõrd.
Hilisemas loomeeas, olles tagasi tõmbunud tellimustöödest ja pedagoogipraktikast kunstiinstituudis, avaldus Hoidre maalijaisiksus hedonistlikes elurõõmsates kompositsioonides. 1980. aastatel ja 1990. aastate algul katsetas kunstnik erinevaid materjale ja tehnikaid, maalides lõuendi kõrval vaskplaatidele, kartongile ja puule abstraktseid maale ja kollaaže peamiselt enda jaoks, katsetades abstraktse kunsti erinevaid võimalusi. Maalitehniliselt ületas ta kõik endale seni seatud piirid, kasutas ootamatuid võtteid ja materjale. 1971. aastal valminud töö “Selgimine” on avamänguks 1990. aastate algul saabunud tunnustusele, mis tõi kunstnikule ka Kristjan Raua preemia.