Eesti Moodsa Kunsti Oksjon Kuressaare Kuursaalis 26.07.

Saalioksjonil kohapeal osalemise tasu on 20€ kahele, sisaldades jooke ja oksjoni kataloogi. Oksjoni toimumise kellaaeg on taaskord sätitud päevasele ajale 15.00, et osalejad ka õhtustele üritustele (näiteks Saaremaa Ooperipäevad) hiljaks ei jääks. Samas on võimalik tellida pidulikum lauakate ka otse Kuursaali oksjonisaalis ning veeta põnev oksjonipäev koos meiega.

---

Hea kunstisõber, siit leiad esimesed “pääsukesed” Eesti Moodsa Kunsti oksjonile tulevatest kunstiteostest, teoseid hakkame lisama jooksvalt, uued tulijad on teie ees juba uuel nädalal, seniks head lugemist 🙂

Jaak Arro “Laev” 1990a. (120x210cm, õli lõuendil/puulõige).

Jaak Arro monumentaalne teos „Laev“ kutsub vaatajat ajatule reisile, kus intiimsus ja kosmiline mütoloogia põimuvad üheks. Keskse paneeli keerises, otsekui maailma loomishetkel, lebavad mees ja naine – alastuses, haavatavuses ja üksteise embuses. Nad näivad olevat pesas, lootes või laevas, mille sujuvad, spiraalsed jooned loovad turvalise, ent samas dünaamilise ruumi. See on kui Noa laeva arhetüüp – elu jätku ja uue alguse sümbol.

Teose kahte äärmist paneeli kaunistavad jõulised mustvalged puulõiked, millel seisavad tummad, arhetüüpsed mehefiguurid kui „arhitektid“, looja-jumalused, vaatlejad, kes ehitasid selle laeva, mis peab kandma meid siinses elus üle teadmata tormide või siit edasi suurde tundmatusse.

„Laev“ on sügavalt poeetiline ja maagiline teos, kus Jaak Arro ühendab meisterlikult maalilise ja graafilise keele. See kutsub mõtlema meie päritolu ja sihtide üle, armastuse ja kaitstuse üle, looja ja loodava üle igavikus.

Maarit Murka “Artist” 2015a. (128 x 180cm, õli lõuendil)

Maarit Murka teos „Artist“ on prohvetlik portree – vaade loojasse enne tema tõusu rahvusvaheliseks fenomeniks. Tommy Cash on siin otsekui ajatu ikoon mustal foonil, mille kohal hõljub ebamaine, tumehall/hõbedane aura. See pole traditsiooniline kuldne pühadus, vaid midagi teistsugust – omamoodi tume valgus, mis sobib ideaalselt artistile, kelle olemus on samaaegselt mänguline, kriitiline ja piire kompav.
Kümme aastat tagasi nägi Murka Tommy Cashis seda, mida maailm alles nüüd näeb: kunstnikku kogu oma eheduses ja “hulluses”. Portree on otsekui visuaalne manifest – aus ja ilustamata, kuid samas lummav. „Artist“ ei ole pelgalt isiku kujutamine, vaid kunstiline tunnustus inimesele, kes kehastab loovust kui seisundit, mitte rolli.

Teos on tunnistuseks sellest, et tõeline kunstnik sünnib alati enne, kui maailm tema jaoks valmis on.

Ivar Kaasik “All” 2004a. (155x150cm, õli lõuendil)

Ivar Kaasiku teos „All“ ei vaata mitte niivõrd alla linnale, kuivõrd sisse linna olemusse. Katuse kõrguselt avanev vaade segab tuttavaid siluette ja äratundmishetki, moodustades sümbioosi, kus ajastud ja kihistused sulanduvad üheks.
Kuigi visuaal seostub eelkõige Tallinna Balti Jaama katusega, seisab kunstnik kuskil seal, kus mälu ja fantaasia kohtuvad. Valgusreklaami tähed “ALL” sõnast „TALLINN“ ulatuvad üle serva, justkui püüaksid end kehtestada üle linnaruumi ja küsiksid, mis on tegelikult all ja mis ülal?

Epp Maria Kokamägi “Õhtu eel” 2000a. (160x300cm / 185x325cm, õli lõuendil)

Epp Maria Kokamäe teos „Õhtu eel“ on kaunis ood suvele, valgusele ja inimkehale selle loomulikus ilus. Kuldsetesse ja roosadesse toonidesse uppuv taevas kohtab rahulikult sillerdavat vett – loodus kui lava, millele astuvad kaks alasti õrna naisfiguuri. Nad on vabad, osana loodusest, mitte sellest eraldi.

Selle stseeni ilu ei seisne pelgalt meisterlikus koloriidis või elegantsetes vormides, vaid ehedas ajatus hetkes, kus inimene on hetkeks iseendaga kooskõlas – keha, valgus ja ilm tunnevad üksteist. Tugev kompositsioon ja avar ruum annavad teosele rahu ja pidulikkuse, justkui oleks see mälestus suvest, mis ei kustu kunagi.

„Rannal“ on teos, mis ei küsi midagi – ta lihtsalt on. Nagu suveõhtu, mis kutsub jääma veel hetkeks.

Enn Põldroos “Vaikus roosas toas” 1987a. (õli lõuendil 90×70 / 96x75cm)

Enn Põldroosi 1987. aastal valminud õlimaal on lüüriline kummardus klassikalisele lillemotiivile, mille kaudu kunstnik avab vaatajale justkui vaikse sisemaailma peegelduse. Kaks säravat kollast õit, tõenäoliselt liiliat, tõusevad julgelt esile pastelse roosa tausta ja raskete, tumeroheliste lehtede kontrastis. Põldroosile omaselt ei paku teos mitte botaanilist täpsust, vaid emotsionaalset tõlgendust, milles pintsli paksud ja maalilised tõmbed kannavad edasi nii elujõudu kui õrna habrast ilu.

Maali koloriit on soe ja meeleolukas, ent samas tasakaalus: hele, valgust täis foon loob tunde õrnusest ja unenäolisusest, samal ajal kui tumedad lehed ja ekspressiivsed vormid toovad sisse elu kontrastide mõõtme. See on vaikelu, milles vaikus ise kõneleb – hellalt, tasa kuid värvikalt ja kuuldavalt.

Valerian Loik “Interjöör kaminaga” 1970 ndad. (õli lõuendil, 110x100cm / 97x87cm)

Teos „Interjöör kaminaga“ on kaunis ja tähenduslik ajasild – nostalgiline retroperspektiiv ühtviisi nii isiklikule kui ühiskondlikule mälule. Teos on maalitud kunstniku suvilas Eismal. Maali keskmes seisab lihtne, kuid kodune stseen: tuttavlik suvilasisustus koos puidust tuttavliku aiamööbli, klassikalise telliskivist kamina ja eesplaanil paikneva vokiga, mis viivad meid ajas tagasi 1970. aastate Eesti argireaalsusse. Need olid ajad, mil enamik peresid koges sarnaseid ruume, materjale ja vorme, mis ühtekokku moodustavad tänaseks justkui kollektiivse mälestuse.

Toolid on tühjad, kuid see vaikus pole üksildane – pigem ootuslik. Teoses on tugev kohalolu: justkui oleks hetk tagasi lahkutud või kohe taas saabumas. Vaataja kujutlusel lastakse rännata – ehk istusid siin kord meie vanemad, mängisime ise või arutati hilistel suveõhtutel tule paistel päevaplaane.

Loik käsitleb interjööri mitte pelgalt esemelise ruumina, vaid kandjana – kandjana ajale, identiteedile ja elule, mida see ruum endas on hoidnud. Tema värvivalik on soe ja kollakaspruun, toetades hubasuse ja turvatunde muljet. Ükski detail pole juhuslik – isegi seintele riputatud relvad ja gloobus mõjuvad kui jutustavad artefaktid, mis räägivad teadmisjanust ja seiklushimust, mis tollal tihti pidigi vaid gloobusega riiulil ka piirduma.

„Interjöör kaminaga“ on peegeldus ajast, mis oli lihtne, ent mitte tühine. See on soe kummardus kodu loovale ruumile ja nendele vaiksetele hetkedele, mis jäävad alatiseks meisse tallele.